ഒരിക്കല് യേശുനാഥന് ഗലീലി കടല്ത്തീരയില്
തോണിയേറി വലവീശിപ്പോണോരെ കണ്ടേ
അവരോടന്നു ചൊല്ലി സ്നേഹമോടെ ദൈവദൂതുകള്
അലകടലില് അലയും മുക്കുവരേ
ഒരുമയോടെ വരുവിന് കര കയറാം
വലകള് മാറിമാറി അലകടലില് വീശിനോക്കി
വെറുതേ തോണിയുമായ് അവരുഴറുമ്പോള്
ചെറുമീന് പോലുമില്ലാതവര് അലഞ്ഞപ്പോള്
വരുവിന് വലയെറിയിന്
നിറയും വല വലിക്കിന്
മനസ്സിന്റെ അമരത്തെ ഗുരുവരുളുന്നു
മാനവരെ നേടുന്നോരായിരിക്കുക
ഇവിടെ മാനവര്ക്കു മോക്ഷദീപമാവുക നിങ്ങള്
അലകള് ചീറിവരും ആ കടലില് ശിഷ്യഗണം
ഉലയും തോണി തുഴഞ്ഞിടറി നീങ്ങുമ്പോള്
തിരയില് തോണിയുലഞ്ഞവര് അലഞ്ഞപ്പോള്
അരുതേ ഭയമരുതേ
ഇരുളില് ഗുരുവരുളി
ജലരാശി ഗുരുവിന്റെ നടവഴിയായി
വിശ്വാസം ഉടയാത്തോനായിരിക്കുക
ഇനിയും പത്രോസേ ദൈവവാക്യം ഓര്ക്കുകയെന്നും
Orikkal Yeshu Naathan Galeeli kadal theerayil
Thoni eri vala veeshipponore kande
Avarodannu cholli snehathode daiva doothukal
Alakadalil alayum mukkuvare
Orumayode varuvin kara kayaraam
Valakal maari maari alakadalil veeshinokki
Veruthe thoniyumaay avar uzharyumbol
Cherumeen polum illaathavar alanjappol
Varuvin valayeriyin
Nirayum vala valikkin
Manassinte amarathe guruv arulunnu
Maanavare nedunnoraayirikkuka
Ivide maanavarkku moksha deepamaavuka ningal
Alakal cheerivarum aa kadalil shishya ganam
Ulayum thoni thuzhanjidari neengumbol
Thirayil thoni ulanjavar alanjappol
Aruthe bhayam aruthe
Irulil guruv aruli
Jalaraashi guruvinte nadavazhiyaayi
Vishwasam udayaathonaayirikkuka
Iniyum Pathrose daiva vaakyam orkukayennum