ശ്രീനരപതിയേ സീയോൻ മണവാളനേ
നാശപാത്രമായ ലോകമാകെയുദ്ധരിപ്പതിന്നു
കന്യകയിൽ ജാതനായ് വന്ന
ശ്രീനരപതിയേ സീയോൻ മണവാളനേ
ആട്ടിടയർ കൂട്ടമായി വന്നനേരം
കീറ്റുശീലയിൽ കിടന്ന യേശുദേവാ
പട്ടിനുള്ള മൂലവസ്തു സൃഷ്ടിചെയ്ത ദൈവമേയി
ക്ളിഷ്ടമാം കിടപ്പുകണ്ടുഞാൻ നമിക്കുന്നേൻ
എത്രകാലം ഞാനിവിടെ ജീവിച്ചിടും
അത്രനാളും നിൻകൃപയെ ഞാൻ സ്തുതിക്കും
അത്രിദിവ വാസികൾക്കും ചിത്രമായ നിന്റെ നാമം
ഉത്തരോത്തരം നിനയ്ക്കുവാൻ അരുൾക നീ
Sreenarapathiye Seeyon Manavalane
Naashapaathramaaya lokamaake uddharippathinnu
Kanyakayil jaathanai vannavan
Sreenarapathiye Seeyon Manavalane
Aattidayar koottamaayi vannaneram
Keettu sheelayil kidanna Yeshu Deva
Pattinulla moolavasthu srushticha Daivame
Klishtamaam kidappu kandu njan namikkunnen
Ethrakaalam njanivide jeevichidum
Athranaalum Nin kripaye njan sthuthikkum
Athridhiva vaasikalkkum chithramaaya Ninte naamam
Utharotharam ninaykkuvaan arulka nee
Click a stanza to preview here.